Tilda on käsitöö bränd , mille asutas Norra disainer Tone Finnanger aastal 1999. See on tuntud ja populaarne kogu maailmas oma natuke veidrate ja naiivsete karakterite poolest, kelleks on erinevad loomad ja nukud. On terve omamoodi Tilda maailm , natuke veider ja romantiline - täiuslik oma ebatäiuslikkuses. www.tildasworld.com
Tildad sobivad nii väikesematele kui ka suurematele lastele. Ta võib olla isegi sisustuselemendiks suure naise magamis- või elutoas. Vaja on vaid natuke mängulist meelt.
Kunagi mulle üldse need omamoodi ilma näota, pikkade käte ja - jalgadega nukud
ei meeldinud. Tundusid sellised naljakad. Nüüd aga vastupidi, ma lauasa
vaimustusin sellest muinasjutulisest maailmast. Kohe nii palju, et tuli tahtmine ise ka proovida. Pinterestist leiab hulganisti ideid ja lõikeid erinavatele nukkudele ja loomadele, tuleb lihtsalt välja valida, mis kõige rohkem meeldib. Minu valik osutus veidi teistmoodi nukule kui klassikaline Tilda. Eeskujuks olid Jekaterina Oneško väga ilusad nukud. Neil on veidi suurem ja eraldi otsa õmmeldud pea ja natuke laiemad käed ja jalad. Nii tore on välja mõelda, milliseid juukseid ja soenguid teha ning millesse nad riietada: kas kududa või heegeldada midagi või hoopis muuta ta printsessiks või haldjaks.
Saage siis tuttavaks. Siin on minu esimene katsetus- Matilda.
Nukk on ainult istuvas asendis ja kõrgus umbes 30cm. Sobib hästi kaminasimssile või kummuti äärele istuma ja meenutama, et elu võib ka veidi mängulisemalt võtta
Järgmiseks tegelaseks on Miralda.
Selle nuku pikkuseks on 45cm. Lokkis juuste saamiseks ostsin sobivat tooni peenikest villast lõnga ja lihtsalt kudusin selle lapiks. Pesin, kuivatasin ja siis veel aurutasin ning lõpuks harutasin üles. Kalle vaatas kõrvalt mu tegemisi väga imeliku näoga ja küsis: "Really? Kood selleks, et pärast lihtsalt üles arutada?" Tema näkku vaadates ei tundunud see sel hetkel küll just mitte kõige targem tegevus.
Järgmiseks tegelaseks on Miralda.
Selle nuku pikkuseks on 45cm. Lokkis juuste saamiseks ostsin sobivat tooni peenikest villast lõnga ja lihtsalt kudusin selle lapiks. Pesin, kuivatasin ja siis veel aurutasin ning lõpuks harutasin üles. Kalle vaatas kõrvalt mu tegemisi väga imeliku näoga ja küsis: "Really? Kood selleks, et pärast lihtsalt üles arutada?" Tema näkku vaadates ei tundunud see sel hetkel küll just mitte kõige targem tegevus.