Kuninglik beebitekk

Mind on alati võlunud Shetlandi pitsilised sallid. Aga kandmiseks eelistan ikka meie kohalikku Haapsalu salli. Kuid kohe,  kui nägin seda kootud beebitekina, tekkis tahtmine ise ka järgi proovida. Võttis küll paar aastat aega, kuniks asja käsile võtsin, aga lõpuks siin see on. Suuruseks 125cmx125cm. Materjaliks Baby Merino. 

Kudumistehnika on veidi teistsugune , kui meie Haapsalu sallil. Kõik read kootakse ripskoes e. siis parempidisena ja äärepits kootakse põigiti ehk siis kudumise käigus  kohe salli külge. Tekk ise koosneb diagonaali kootud keskosast, neljast pitsiosast(pole kootud ringselt , vaid neljast osast ja nutrkadest kokku õmmeldud) ja äärepitsist. Tulemuseks on see, et tekk on ühesugune mõlemalt poolt vaadates. 

Miks mul on pealkirjaks just kuninglik tekk? Aga sellepärast:

Taani printsess Mary ja Taani kroonprints Frederik hoiavad 14.01.2011 Taanis Kopenhaagenis Rigshospitaletist lahkudes vastsündinud kaksikuid, poissi ja tüdrukut. 

Põhjameres, Šotimaa ja Norra vahel asuvad Shetlandi saared olid rahvusvaheliselt tuntud pitsikudumiskeskus, kus naiste kudumid olid kalapüügi ja väikepõllumajanduse kõrval olnud aastasadu üks saare peamisi kaubandusartikleid ja sissetulekuallikaid. Kudumiseks kasutati karmides tingimustes kasvanud ning rohust ja vetikatest toitunud Shetlandi lammaste villa, mis on omadustelt pehme, kerge ja soe. 

Link mustrile siin. Mõnusamaks kudumiseks tõlkisin selle ka eesti keelde ja tekstile lisaks tegin ka mustrijoonised. Nii et kes soovib lihtsama vastupanu teed minna, siis saab seda minu käest. Kuna pühendasin sellele päris palju aega, siis panuseks soovin 5.- EUR-i. 😉 Kirjuta mulle elje.tamlak@gmail.com 

Mala e. väeehe...

Kuidagi hõredaks on viimasel ajal see postitamine jäänud. Mitte et ma midagi ei teeks, vaid ei saa kohe kuidagi pildile. Nüüd tellisin Aliexpressist (tervitus  neile, kes ütlevad, et sealt kohe midagi tellida ei tohiks) väiksemate esemete pildistamiseks  omale sellise väikese fotobox´i . Loomulikukult saaks seda ka ise teha, aga hinda arvestades ei tasunud vaev ära, vähemalt minu arvates.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada. Mind on ammu võlunud Malad. Kes veel ei tea, siis Mala on 108 helmest , ühest Guru-helmest ja narmastutist koosnev väekas kee.  Miks just 108 helmest? Tõlgendusi on erinevaid. Mõni usub, et inimhinge teekonnal on 108 etappi, teised et südamega on ühendatud 108 energialiini. Kuna mala helmeid loodi traditsiooniliselt kasutamiseks meditatsioonis, meeldib meile seda seostada meditatsiooni ideaalidega. Kui kasutate mala-helmeid mediteerimisel ja mantraid lauldes, on mõned öelnud, et olete valmis, kui olete seda juba 100 korda teinud. 8 täiendavat helmest arvestavad vigade esinemist jne.  :-)  Üks mõistatus, miks Malal on 108 helmest, on seotud tšakratega (seitse energiapunkti meie kehas). Kuid kindlasti on mala helmed ka kaunid manifisteerimiseks ja üldiselt hea enesetunde saavutamiseks. Kena ja naiselik lisand kleitidele.

Ajaloolised malahelmed valmistati orgaanilistest materjalidest nagu puit, seemned või loomade luud. Sanlipuu ja Bodhi seemned on traditsioonilised mala-helmeste näited.  Üha populaarsemaks muutuvad vääris- ja poolvääriskividest valmistatud malad, kuna need vääriskivid on tuntud oma raviomaduste poolest.  Helmed on iga kivi vahel käsitsi sõlmitud. 

Ühe sellise tõin ka omale Bali´lt kaasa ja kandsin(kannan) seda pidevalt. Ühel hetke aga tundsin, et vajan vaheldust ja veel mõnda Malat oma ellu. Suundusin YouToub´i ja Pinteresti lõputusse maailma. Õpetusi on palju, aga ma teadsin mida ma tahan ja otsin. Veidike pusimist ja tehnika sai selgeks. 

Nüüd olen neid teinud päris omajagu, nii endale kandmiseks kui ka sõpradele. Mõned näited allpool. 

Nii et nüüd kannan mõnuga ja teen teistelegi, kes neid  fännavad. Lisaks Maladele tegin ka mõned diffuuserkäevõrud, milles kasutasin laavakivi. Kuna laavakivi on poorne, siis imendub õli sinna hästi ja püsib kaua. Mõni aeg tagasi andsin oma käe eeterlike õlide maailmale. Nüüd ma lihtsalt lisan 2-3 tilka oma eelistatud õli ainult laavakivi helmestele. Keha soojus aitab käevõru kandes seda õli hajutada. Lisaks laavakividele on seal ka seitsme Väga hea kingitus sõpradele.

Jälle jõulud

Aasta on möödunud märkamatult. Jälle jõulud ja koos sellega ka probleem, mida panna jõulupeole selga. Käsitöökorvis  oli kevadest pooleli jäänud heegeldatud kleit. Täiesti tavaline, puuvillasest lõngast, mitte midagi eriti pidulikku. Otsustasin siiski proovida, kas mingite aksessuaaridega annab seda veidi pidulikumaks muuta. Käiku läks jälle vana hea tülliga aluskleidi nipp. Seekord siis must.   Otsustasin, et toimib küll ja selline ta siis tuli. Kaks jõulupidu juba peetud. Vahetades aluskleite ja aksessuaare võib selle kleidiga minna nii pittu kui ka randa...

Lõngaks taas kord Drops Love You #7, klassikaline 8/4 puhtast puuvillast lõng. Heegelnõel 3,5mm.

Kleidi muster veidi ümber kombineeritud Galina Zarubina kleidist KELLY 

Jälle piibelehed...

Ei saa ju nii, et jõuludeks uut kleiti ei tee. Teie saate või?  😉 Seekordse kleidi idee oli peas juba mõnda aega ja ka lõng valmis varutud. Kudumine ja motiivide heegeldamine läksid kiiresti. Rohkem võttis ega kleidi osadest kokkupanek. Selle tegemise jätaksin küll meelsasti kellelegi teisele. 

Lõngaks Jaapani peenvillane 2/28. Seelikuosas kasutasin Pööratud piibelehekirja ja Sirelilehekirja Haapsalu salli raamatust. Heegeldatud motiivid internetist. Kinnitasin nad võrklükrale. Kokkuvõteks oli päris paras tegemine, aga valmis ta sai ja just õigel ajal - jõulupidudeks.

Preili kassiga

Kui siiani olen oma nukud teinud internetist leitud õpetuste järgi, siis seekord käisin Tekstiilnuku meisterdamise töötoas salongis Teeme teistmoodi. Juhendajaks oli Olga Vilmas. Töötoas ootas mind ettevalmistatud komplekt, kuhu kuulusid õmblusmasinal õmmeldud  riiete- ja kehaosad,  jalanõud ning juuksed . Meeldiv nuku stiil oli juba eelnevalt välja valitud. Kohapeal tuli vaid  kõik osad täis toppida ja omavahel ühendada. Tulemus on siis allpool näha.  Nuku on  pikkus 37cm.   

Ei saa jätta tähelepanu pööramata ka detailidele. Piilume korraks saba alla....kassisõber nagu ma olen..

Igatahes sain ma nüüd maitse suhu ja kindlasti valmib veel mõni nukk, edaspidi juba oma disaini järgi. 

Mõmmik..

Täiesti tühja koha pealt tuli tahtmine heegeldada üks mõmmik. Või äkki polnudki niiiiii tühja koha pealt? Pinterestis ja Instagramis ringi vaadates hakkab suu kohe vett jooksma ja ideed tulvavad...

Seega oli mul silme ees pilt, mida tahaksin, aga mitte juhendit. Hakkasin siis katsetama. Leidsin sellise pea, mis mulle meeldis. Heegeldasin valmis, täitsin ära ja siis joonistasin sobiva proportsiooniga keha paberile. Ja nii ta tuli. Seda teadsin küll kohe, et jalad ja keha tahan ühes tükis ning kootud kampsun selga.

Natuke peaksin veel kohendama ja täiendama ja siis võik sellest küll mu firmakarumõmm saada. :-)

Head uneneäod

Kui ma oma magamistoa valmis sain, siis tekkis mul kohe idee, et voodi kohale savikrohvitud tühjale seinale peab tulema üks dekoratiivne unenäopüüdja... just selline heegeldatud keskosaga.

Dreamcatcher ehk unenäopüüdja on indiaani rahvuslik amulett. Enamikes indiaani traditsioonides on unenäod väga tähendusrikkad. Unenägusid peetakse vaimuväe allikaks, millest võib koguda tarkust ning mis aitavad ette näha tulevikku. Legendi järgi jäävad halvad unenäod võrku kinni, kuni hommikused päikesekiired nad aurustavad. Head unenäod aga libisevad läbi võrgu, mööda sulgi magajani.

Heegeldatud liniku mustri leidsin Pinterestist. Rõnga läbimõõduga 30mm sain aga Teeme Teistmoodi käsitööpoest. Ega mul selle heegeldamisega ka kohe kõik täppi ei läinud. Algatuseks sai liiga jäme heegelniit valitud ja linik tuli olemasoleva rõnga jaoks liiga suur. Kuna suuremat rõngast käepärast polnud, siis võtsin veidi peenema niidi ja proovisin uuesti, seekord edukamalt. Vajamineva oksa otsimiseks tegin väikse jalutuskäigu Vääna-Jõesuu mererannal. Leidsin mõned mõnusalt vees uhutud oksad.

Nõudis vaid natuke lihvimist ja kergelt valkja õlivahaga katmist. Rõnga ümber ja nööride  punumiseks oli mul õnneks olemas spetsiaalne makramee niit, mis pealt vahaga kaetud. Tõesti asendamatu, sest sõlmed ei libise lahti.

Ma nüüd tõesti loodan, et ta jääb mul sellisena ka püsima ja mu kiisu ei arva, et ma selle just temale mängimiseks sinna seinale panin :-) .

  Head ööd,

head und,

ilusaid unenägusid!

Lühike punane...

Kohe peale tumesinise kleidi valmimist hakkasin heegeldama punast kokteilkleiti. Lihtsalt tundsin, et garderoobis on üks selline puudu ja muster sügeles juba tükk aega näppude vahel.  Õnneks andis kutse juubelile ka põhjust kiirustada ja just õigeks ajaks see valmis saigi. Põhimustri leidsin läbi Pinresti, täiesti tasuta muster saadaval siin.  Küll portugali  keeles, aga musriskeemid ja google translate aitasid hädast välja.  Nagu alati sai see veidi ümber tehtud: puusast juurde antud ja teistmoodi varrukad. Eraldi fotosessiooni ei hakanud korraldama. Pildid pärit sealtsamast juubelilt.

Lisaks lubas see tegumood  end ühel teisel üritusel mõelda 100 aasta tagusesse aega - aastasse 1918, kui sündis Eesti Vabariik. Vaid mõned aksessuaarid ja voila´...

Lõngaks taas kord  Drops Love You #7, klassikaline 8/4  puhtast puuvillast lõng.

Häid jõulupühi....

Kahel eelneval aastal olen firma jõulupeoks kleidid kudunud. Seekord siis otsustasin heegeldamise kasuks. Väike vaheldus...  Lõngaks Drops Love You #7 mereväesinine (05)  klassikaline 8/4  puhtast puuvillast lõng. Mõnus oli nii heegeldada kui ka kanda. Kleit ise kaalub peaaegu 1kg,  lõnga kulus  18 tokki. Tänu raskusele on ka langevus hea ja kukub hästi. Mingit konkreetset mustrit mul heegeldamist alustades ees ei olnud, hakkasin lihtsalt kaelaaugust allapoole tulema.  Ühe jupikese mustrist leidsin siit ja teise sealt, vahepeal tegin omaloomingut.  Seelikuosa on ratasklošš, mustreid sai võetud mitmest einevast linikust. Aluskleidi juures on kasutatud 13m tülli . Ikka selleks, et alumine osa veidi kohevam oleks 😊. Kahjuks nii tume värv pildil väga selgelt näha ei jää.

 

Voodikate

Valmis sai minu "elutöö" projekt- heegeldatud voodikate. Alustasin sügisel 2015 ning koos pikemate ja lühemate pausidega  valmis alles nüüd. Idee sain ühest vahvast blogist Little Cotton Rabbits. Midagi mõnusat ja maalähedast õhkus sellest kattest.

 Kokku on  siis minu voodikattes 195 motiivi: 13 laiuses ja 15 pikkuses. Kõik on  kõige lihtsamat tüüpi heegelruudud. Igas ruudus on segamini 4 erinevat hallikat-,  beežikat- ja naturaalvalget  tooni ning need on ümbritsetud grafiithalli heegelringiga. Hiljem on ruudud kokku heegeldatud ja kogu kate ääristatud sama grafiithalli äärega.

 

Kokku kaalub see heegeldis üle 3 kilo, aga raske kate oli ka minu eesmärk, nii ei lähe ta voodi peal eriti kortsu. Kõik lõngad on  kas täisvillased või siis sokilõngad (80% villa 20% polüestrit).  Harva on, kui ma oma töödes sünteetikat kasutan, aga antud töös ei olnud see väike kogus minu jaoks probleemiks. Tundub kuidagi veidi raskem ja jäigem , mis ongi eesmärgiks. Heegelnõel nr.3.

Villahaldjate võlumaailm

Nagu ma juba ennegi maininud olen, meeldib mulle aeg-ajalt midagi uut katsetada. Villa ja viltimise maailm on mind juba tükk aega enda poole tõmmanud. Seega otsustasin vahelduseks minna villahaldjate viltimise  töötuppa salongi Teeme TeistMoodi . Igaühes meis on killuke muinasjuttu. Usku sellesse, mida silm ei näe, ent süda tunneb. Üheskoos haldjate võluri Kerli Toomiga valmistasime õrnu seelikus villahaldjaid, kellel sel  korral jäid  ka jalad nähtavaks. Selline siis minu esimene katsetus.

Aga et õpitu ikka kinnistuks, siis tegin sõbrannale pulmadeks ka ühe haldjate paari, kes nende kodurahu valvaks. Natuke nuputamist ja nii see haldjapoiss valmis saigi. Tüdrukuga läks juba lihtsamalt. Lisaks tegin  veel karbi, millega oleks ilus kinki üle anda.

Heegeldatud vaip ja korv

Nii tore on teha asju, mida kunagi varem teinud ei ole. Ja trikoopaelast ma tõesti varem heegeldanud ei olnud. Värskelt remonditud magamistuba vajas vaipa, mille peale palja jalga mõnus astuda oleks. Vaipade pilte vaadates ja mustreid otsides jäid silma ka heegeldatud korvid. Täiuslik kopmlekt minu vajaduste jaoks. Just oli vaja kohta, kuhu panna oma ajakirjandus.

 Läksin siis  Tallinnas Nõmmel poodi Türi vaip ostma trikoopaela, kuid tagasi tulin hälbepaela poolidega.Või vähemalt nii nimetas müüja seda materjali. Lihtsam oleks vist nimetada lihtsalt bukleepael.

Meeldivat vaiba mustrit kohe ei leidnud. Oli palju ümmargusi, kuid vähe ovaalseid. Silma jäi aga   üks ovaalne linik, millesarnast kujutasin oma põradal ette küll. Veidi kohendamist, sakid äärde ja valmis ta saigi.

Korv valmis  ilma õpetuseta, lihtsalt kõhutunde järgi. Küll on netist näpatud idee kaunistada äär atlaspaelaga. Kahjuks ei mäleta enam, kelle näputöö see oli.

Tulemusega väga rahul. Hea ja pehme on palja jalaga peale astuda. Veidi lähemalt vaadatuna näeb see pind välja selline: