Preili kassiga

Kui siiani olen oma nukud teinud internetist leitud õpetuste järgi, siis seekord käisin Tekstiilnuku meisterdamise töötoas salongis Teeme teistmoodi. Juhendajaks oli Olga Vilmas. Töötoas ootas mind ettevalmistatud komplekt, kuhu kuulusid õmblusmasinal õmmeldud  riiete- ja kehaosad,  jalanõud ning juuksed . Meeldiv nuku stiil oli juba eelnevalt välja valitud. Kohapeal tuli vaid  kõik osad täis toppida ja omavahel ühendada. Tulemus on siis allpool näha.  Nuku on  pikkus 37cm.   

Ei saa jätta tähelepanu pööramata ka detailidele. Piilume korraks saba alla....kassisõber nagu ma olen..

Igatahes sain ma nüüd maitse suhu ja kindlasti valmib veel mõni nukk, edaspidi juba oma disaini järgi. 

Nukumaania....

Jätkub minu nukumaania...  Tilda tüüpi nukkude kohta inspiratsiooni otsides leidsin internetist väga vahvaid blogisid käsitöönukkudest. Minu suureks lemmikuks on saanud Fig & Me , kes on aastaid teinud naturaalsetest materjalidest Waldorf- tüüpi nukke. Aja jooksul on ta nukud arenenud ja muutunud järjest elutuumateks. Sealt blogist võib leida ka mõningaid õpetusi teatud töövõtete kohta, kuid palju pidin otsima ka mujalt internetist. Selline tuli siis minu esimene "lapsukene". Kui nukk valmis ja pildid tehtud, siis alles märkasin, kui väga see meenutab minu esimest pikkade juustega nukku Merikest  lapsepõlvest. Nii sai ka tema nimeks Merike.

Nukk ise on tehtud puuvillasest taaskasutatud materjalist ja täidetud villaga. Kangapoes ma õiget tooni puuvillast sobivalt venivat kangast ei leidnud. Leidsin hoopis Humanast ühe beeži pusa. Nuku pea vormisin sidumise teel ja lisaks kasutasin veel nõelviltimist. Juusteks on Merikesel  alpaka vill, mille sain Wile Alpaca Farmist ja algselt nägi see villahunnik  välja selline:

 Peale sorteerimist ja puntideks sidumist ja pesemist ja palsamiga loputamist  ja kammimist sain ma sellised "pundid":

Need omakorda tuli siis kokku õmmelda heegeldatud paruka külge kinnitada. Igatahes pusimist jätkus kauemaks, aga nüüd on tal igatahes kammitavad juuksed. 

Kõige rohkem nuputamist oli nuku lõike kallal. Tahtsin, et kõikide kehaosade proportsioonid tuleksid õiged. Seega, kui pea oli valmis, siis selle mõõdu järgi sai tuletatud ka teiste kehaosade pikkused.

Kleidi õmblesin puuvillasest kangast ja kaunistasin linase pitsiga. Veel sai Merike omale villased kootud pitsilised põlvikud , Haapsalu rätiku :-) ning muidugi papud ja püksid. 

Ise jäin esimese katsetuse kohta täitsa rahule. Aga kindlasti tahaksin  veel proovida. Nüüd juba teaksin, mida teistmoodi teeksin. Igatahes algus on tehtud ja spetsiaalselt nukkude tegemiseks mõeldud riie internetist tellitud.

Lapiseelik vol.2

Ei hakka siinjuures pikka juttu tegema. Eelmise lapiseeliku tegemise protseduur oli nii loominguline ja nauditav, et otsustasin omale veel ühe teha. Seekord siis veidi suvisemates toonides, natuke pehmematest ja õhematest kangastest ja mitte nii ratasklošš.  Valmis jõudsin just puhkusele mineku ajaks. Seega on piltidel mõnusalt särav Tenerife päike ja palmid.  Tänud Leelole pildistamast. 

Juuli ja Maali

Juuli ja Maali on sõbrannad. Juuli on kikkkõrv ja Maali lontkõrv. Nende vahvate tegelaste valmistamine on minu jaoks ainult üks suur rõõm... Ega ma tegelikult ei teagi, miks ma neid teen.

Lapselapsi veel ei ole ega ka teisi väikeseid sugulasi. Ilmselt on see minu viis oma lapsemeelsust väljendada. Nad lihtsalt on nii toredad.

 

Matilda ja Miralda

Tilda on käsitöö bränd , mille asutas  Norra disainer Tone Finnanger aastal  1999.  See on tuntud  ja populaarne kogu maailmas oma natuke  veidrate  ja naiivsete  karakterite poolest, kelleks on erinevad  loomad ja nukud. On terve omamoodi Tilda maailm , natuke veider ja romantiline - täiuslik oma ebatäiuslikkuses. www.tildasworld.com

 Tildad sobivad nii  väikesematele kui ka suurematele lastele.  Ta võib olla isegi sisustuselemendiks suure naise magamis- või elutoas. Vaja on vaid natuke mängulist meelt.

 Kunagi mulle üldse need omamoodi ilma näota,  pikkade käte ja - jalgadega nukud ei meeldinud. Tundusid sellised naljakad. Nüüd aga vastupidi, ma lauasa vaimustusin sellest muinasjutulisest maailmast. Kohe nii palju, et tuli tahtmine ise ka proovida. Pinterestist leiab hulganisti ideid ja lõikeid erinavatele nukkudele ja loomadele, tuleb lihtsalt välja valida, mis kõige rohkem meeldib. Minu valik osutus veidi teistmoodi nukule kui klassikaline Tilda. Eeskujuks olid Jekaterina Oneško väga ilusad nukud.  Neil on veidi suurem ja eraldi otsa õmmeldud pea ja natuke laiemad käed ja jalad. Nii tore on välja mõelda, milliseid juukseid ja soenguid teha ning millesse nad riietada: kas kududa või heegeldada midagi või hoopis muuta ta printsessiks või haldjaks.  

Saage siis tuttavaks. Siin on minu esimene katsetus- Matilda.

Nukk on ainult istuvas asendis ja kõrgus umbes 30cm. Sobib hästi kaminasimssile või kummuti äärele istuma ja meenutama, et elu võib ka veidi mängulisemalt võtta

Järgmiseks tegelaseks on Miralda.

Selle nuku pikkuseks on 45cm. Lokkis juuste saamiseks ostsin sobivat tooni peenikest villast lõnga ja lihtsalt kudusin selle lapiks. Pesin, kuivatasin ja siis veel aurutasin ning lõpuks harutasin üles.  Kalle vaatas kõrvalt mu tegemisi väga imeliku näoga ja küsis: "Really? Kood selleks, et pärast lihtsalt üles arutada?" Tema näkku vaadates ei tundunud see sel hetkel  küll just mitte kõige targem tegevus. 

Lapiseelik

Õmmelnud ei ole ma enam ammu. Satsiseelikute kampaaniaga kaasa läinud ei ole, kuna on kohe selline tunne, et see teeb mu niigi laia taguotsa veelgi suuremaks. Kui ma aga juhuslikult leidsin FB-s Kreeka Pähkli õpetuse lapiseeliku tegemise kohta, tuli kange tahtmine järele proovida . . . . nii lihtne tundus. Ja oligi, kui mitte arvestada, et mul ei ole siiani overlokmasinat ja kõik ääristused pidin sik-sakiga tegema. Nüüd küll kaalun päris tõsiselt overlokmaisna ostmist. 

Kuna ma ei olnud väga kindel oma erinevate riiete kokkusobitamise oskuses, siis läksin alguses kindlamat teed pidi ja otstsutasin oma ESIMESE seeliku teha must-valge. Pange tähele-esimese-sest ma kavatsen neid veel teha, mõnus nokitsemine ja ilus tulemus. Järgmine võiks olla midagi romantilisemat: roosakat ja lilledega.

Aga siin see algus siis on : 242 lappi

Kokku 31meetrit lapirida.

 Ja siin siis kogu see uhkus minu seljas. Alustades muidugi "kohustuslikust" ratasklošš pinnalaotusest....

Ja edasi lihtsalt niisama eputamas sõbranna aias Pärnus.

Tänud Kajale pildistamast!

Pits, pits, pits....

Õmblusmasinat olen ma viimaste aastate jooksul välja võtnud ainult äärte palistamiseks või siis katki kärisenud õmbluste taastamiseks. Nüüd siis vajas peokleit (ei ole minu tehtud ) peale boolerot. Millegipärast tundsin, et kootud sedakorda ei taha. Jäi üle ainult kangakauplusi tuulama minna. Suurematest kangapoodidest  ei leidnud midagi, ikka oli veidi teine toon ja helk juures.  Lõpuks avastasin meeldiva üllatusena, et kauplus Saana Pärnu mnt.-l on endiselt  veel olemas.  Kunagi, kui ma veel enamus riided endale ise selga õmblesin, sai seda poodi  päris tihti külastatud. Sealt leidsin just õiges toonis pitskanga. Käsi küll natuke värises raha välja käies, et kas ikka saan sellise pitsi õmblemisega hakkama..aga nii ilus pits oli, et enam ei raatsinud ostmata ka jätta. Veidi meeldetuletust lõigete konstrueerimise vallas......ja  voilà... selline ta siis välja tuligi.

Raudadele õmmeldud kott

Minu esimene raudadele õmmeldud kott. Tehtud vanast seelikust, seega taaskasutus . 

Ma arvan, et selliseid kotte  tuleb veel...see on ju niiii praktiline. :-)